Saturday, May 30, 2009

An interview with Pu Thangso Baite, MP

May 23, 2009 (Saturday) ni 4.30PM nin Manipur Bhavan, Delhi ah Outer Manipur Congress MP Pu Thangso Baite hou limpina zolengthe.net leh zogamonline.com te’n va nei uhi. Pu Thangso Baite in hun ki bichiltah hinanleh kipatah in MP akai jou a interview bawl masapen te ana vaidawn man in a tungah kipa thu i gen ahi. Zolengthe leh Zogamonline te’n kipapi etsahna’n paah (flower) baw thitthet khat tawi uhi. (Houlimna tomkim)

ZOLENGTHE: Tutung MP election na kaina tungah kou ang interview dite maimai hilou, Manipur singtangmi tengin hing kipapi ahiman in nang bang lung na gel ei?
THANGSO: Mipite’n mipi poimaw banga nasem di’a hunpha ang pia ahiman in kipa chilou gen di um lou. Mipite ading in bang pen kisem masa leh ahoi diei chi vang i lunga gel masah pen ahi.

ZOLENGTHE: Bang pen kisem masa leh chi lunggel na nei ei le?
THANGSO: Tua ahileh government zong hoitah a ki form nailou ahizieh in genthei di um nailou phot ahi.

ZOLENGTHE: Tutung election kai din naki gingta mawng mawng ei?
THANGSO: Tiket ka mu a ahileh ka kai di ka ti ahi. A kai dia ki gingta. Congress ticket kamu louleh ding lou di kana ti ahi.

ZOLENGTHE: Manipur apat congress 2 kai hi uh chin a, portfolio chivel kinep a um thou ei?
THANGSO: Minister port folio ahileh party high command te sai dandan hi ding hia, tribal lam a a che leh en ki tang di, general quota a pieh uleh i lawipa’n chang di. Manipur a congress percent hoi ahiman in port folio khat penpen in kakineppi uh ahi.

ZOLENGTHE: All India level a menifesto pen kana sim kha hi’n, ahin Manipur Unit Congress menifesto simkha lou kahi man in them khat hing gen ve.
THANGSO: Manipur unit congress in menifesto seperate a kinei lou, all india apa chu kimang himai.

ZOLENGTHE: All in congress menifesto ah Manipur singtang mite adi’n bang bang benefit/hamphatna a um ei leh?
THANGSO: Manipur adia a tuam a bangma kimention kha lou, congress in a peipi tangpi ahileh national integration, development to every reagional sectors, upliftment of educational institutes ban ah rural development hi mai.

ZOLENGTHE: Tutung election campaign lai a ki ha gen Manipur integrity pen toh kisai nang bang ngaidan na nei mawng ei leh?
THANGSO: Integration of Manipur is our duty, koi pou in pan i lah uh ngai ahi. Manipur a MP ching khat in integration pen a ngup lou thei lou ahi ban ah organisation dang dang ngaidan tuom zong leh as a people’s representative dia chu basic priority ahi.

ZOLENGTHE: Scope neu deu ing hing dong taleng, ministry ah portfolio bang tang hita lechin non-naga te phat tuomna ding in bang bawl masat na tum eileh?
THANGSO: A community wise a vang lunggel ka nei guot lou phot ahi. Election kiti hi a Naga, Kuki, Meitei kiti zong leh ei Kuki te sanga a Naga leh Meitei vote bang kimu hoi zaw hin tin, politics achu vote eipe lou i bepa, i innsung mite hileh zong eimilou a kisim mai hin tin, tua zieh a vote eipe hoite chu ei a, mau a ki himai, a community base a vang ima ki bawllou di ahi.

ZOLENGTHE: Tutung election ah Naga lam vote namu hoi thou ei?
THANGSO: Vote vang phatah a kamu ahi.

ZOGAMONLINE: Election campaign lai a Churachandpur dist. pen ka dist ahiman in 90% mu kaki nem nachi hia, na gen bang in muh in na ki thei hia le?
THANGSO: Ka gintat dan vang bang lou, dei banga kimu chu.

ZOGAMONLINE: Dei banga mulou na chih ahitak leh, a reason bang hiding inna gingta?
THANGSO: Local a candidate khat a um zieh chu hi inte.

ZOGAMONLINE: Achileh hiai chu ziak in CCPur Dist. neglect a aom khak di kha mi tampi lau mai thei, achih leh MP nahina toh mipite perception bang na chi khek dia le?
THANGSO: Perception of the people ti vang I cannot change at all, it is the duty of the party, and among the people there’s a number of organisation, we have to act according to the majority opinion og the people. We are not suppose to hold public opinion because we entirely depend on party’s organisations and social organisation.

ZOGAMONLINE: MP DP Fund bang district leh bang lam deu a zah deu na sawm a, kachihna ziak ahileh CCPur dist. a ziak nahih ban ah ei pawlpi Zomi lak ah MP sawtpi neilouh a i om nung in ah tun kinei nawn pan ahi a, our expectations are naturally that you will give more preferences to your own district chi hinchin, hiai khah bang ngaihdan na nei a leh?
THANGSO: Preference zong a um thei tuan diai? Equal sharing ka dei hi chuh, proportionate equation, khuti lou a ahileh ei district priority i peh teng leh public dinga a nomlou zong um thou, publis as a whole a representative khat ki hi hita.

ZOLENGTHE: Tua chi ahitaleh, MP pu, Manipur singtanggam a di’n bang project ki take up masa pen leh chi lung gel nanei ei?
THANGSO: Hiche hi state govt. level a kihou masat ngai, MP level a chu ipi ki bawl di ham na?

ZOLENGTHE: MP level a direct a project work bawl thei umlou maw.
THANGSO: MP level a direct project take up tivang um theilou, agency chu state government hia na. Policy program state in an sem teng leh centre a chihaw chu ki put-up pi di ti thu hibou hia. Na kisem cheng cheng chu state government min a kisem di hi chuh. MP leh state govt lunggel akibah pou leh phatah in na kisem nahtah.

ZOLENGTHE: Behiang Free Trade zone (Trade centre) dinga government in pan alah pen toh kisai bang ngaidan na nei ei le?
THANGSO: Behiang Trade Center vang hi ken kana dei lou kahi chu, kei MLA hun lai zong chun NE Council a discussion ka nei uva ken chu dei lou tia kana sei ahi. Ka deilouna pen chi Behiang ahileh Local Trade Centre a ka dei, Free Trade zone a chu deilou kahi chu. Tua Moreh zong chu a kho mipite boi ahi chuh, Moreh experience a kon a ka sei ahi.

ZOLENGTHE: Bang dia Moreh mipite buai uh?
THANGSO: Amipite’n bang amu nawn diu, Culcutta, Bengal, Gwahati, Bihar tilah vel apat business bawl hon a gari uva thil jouse direct a akipoh mang uleh a local mipi ten bang neta di? Burma tetoh exchange point meimei hia. Hichu ken deilou kahi chuh.

ZOLENGTHE: Behiang pen bang category ah um leh hoi din na gingta eileh?
THANGSO: Trade Centre vang ka dei a, Free Trade Zone di vang pha kasah lou ahi. Azieh chu Free Trade Zone ahileh kasei mabang a a local miten a jal kijoukha lou di ahi.

ZOLENGTHE: Manipur a singtang miten i buoi pi zing uh Sixth Schedule pen toh kisai in bang chi’n panlah na sawm eileh?
THANGSO: Sixth Schedule vang state government in a asai hi chu, when the state government recommended, the matter should be discuss in the centre, by that time we can say something. Until and unless the state government recommended, we cannot take up directly.

ZOGAMONLINE: Achihleh support tungtang ah nang le Zomi, i vek a Zomi ihihnak kal ah Zomi ten hon support hoih uh nasa hia leh?
THANGSO: Zomi Kuki kamteng tichu politics a chu sei lou kahi chuh, a Zomi i ti le zong, Kuki iti le zong a support lawi, a support lou lawi um hi a, group khat chu identified bawl nom lou kahi.

ZOLENGTHE: Thoubal chilou na vote mu hoina hei sung lah a diei?
THANGSO: Kangpokpi leh Chandel ahi.

ZOLENGTHE: Ahita leh Khugam Dam tungtang lah, MP ten thu neina a nei kha diai?
THANGSO: Khuga dam chu aki chai hita lou ham?

ZOLENGTHE: Akichai chi dia tuilah luang lou, power lah supply lou a,
THANGSO: Hiche vang ahileh Centre a vang chu ahin, phatah a study ka bawl man nailou jeh chun ima sei thei ka nei poi. Centre project tu tu a um jouse hoitah a study bawl a, pan lahtou vang hi ding ahi.

ZOGAMONLINE: Outer Manipur a dia na long term leh immediate target bang khawng ahi dia?
THANGSO: Immediate target ahileh state leh centre government pa chu party akibah ding. Na sep thei um um pa chu phatah a sep doh ding tichu ahi. Longterm pa chu ahileh Project i pipi sepdoh thei um am ti khuatdoh a chupa chu deljui ding.

ZOLENGTHE: Ahileh tutung development khat Suspension of Operation toh kisai nang bang ngaidan na nei ei? Fruitful ding in na gingta ei?
THANGSO: SoO hih a ground rule ken ka sim kha hah a leh ka het be lou lai. SoO pen chu ahileh ceasefire tidan a kihou theina ding akipatna pa chu hia na, short term policy not a long term policy, a part of ceasefile dan ahi.

ZOLENGTHE: Manipur a tribal student ten i nget uh, full fledge Manipur Hill University pen Indira Gandhi National Tribal University, Manipur Banch chidan khat toh hing kithoi lungdam sawm, nang bang ngaidan na nei ei?
THANGSO: A university pa chu a hoi ham a hoi lou ham ti zong kithei lou pi. IGNTU pen pa chu Madhya Pradesh apatna iki lah sawn ding dan uh ahi. University lah azong ahoi lawi, ahoi lou lawi um a, a hoilou khat ikilah kha uleh Tribal jouse iman diu ahi. Tua propose umpa sanga Manipur hill university act tidan in atha khat um thei leh ken hoisa zaw kahi chuh. Tua IGNTU pa chu a um sa, a branch hung ki hong tobang thou thou ahi a ahileh NEHU zong a lah thei nalai.

ZOLENGTHE: Achileh hi tungtang government ah na put-up sawm ei, bang ngaidan na nei ei?
THANGSO: Hichi hi kive hen lang, a university hi itobang ham ti ki study zep nalai leh, advance a chu ka sei theilou lai.

ZOGAMONLINE: Achihleh unau Naga ten greater Nagaland a demand uh na support hia leh, bang ngaidan na nei?
THANGSO: Greater Nagaland vang a support leh oppose ei a hilou pi chuh.

ZOLENGTHE: Northeast mite metro cities ing tun chieng ua ngalsau ten simmawna chituom khat leh etdan dang khat a etna hing nei zing uh. Metro police tenga Northeast special helpline or cell chidan khat um thei leh chi ngaidan kinei sim chiet. Nang bang ngaidan na nei ei?
THANGSO: Kana het dan a khopi lah a northeast mi kitam dan ahi chu, sei doh dinga pha chu How to handle the social evil thoughts against the northeast people tipa chu sei ding in aphai. Tribal cell tia police a department khat sem ti vang chuh thil hamsa hi ding ahiban ah, ei kal a zong ki het themlouna um thei ahi. Manipur a zong, hoi a zong chu police ho akibang soh kei uh ahi.

ZOLENGTHE: Mautam toh kisai bang chi’n pan nalah sawm ei le?
THANGSO: Mautam akichai doh hita lou ong?

ZOLENGTHE: A kichai chi chu, tua akipan hipan hia, adieh in singtang lam, Henglep lah, Thanlon lah vel, bu aat lou ngen hinalai ua.
THANGSO: Tuchan a chu government in pan alah hoi thou a na, anchang zong a quintal a siing asaang a a peh thou hia na.

ZOLENGTHE: Tutung Manipur government in atawp a khong a pan ahinglahna pen ei a mipite ma in spot field study vakibawl, paddy field a destroyed grains chivel assesment leh sil bang kim vaki bawl in, manipur government trough leh direct centre tanpha a nna akisep zieh a them khat hing lut chithu hia maw. Manipur government apat bang agent chiten saikha vet lou uh chidan ahi. Individual a zong MNP government ah disaster fund bangja aki sanction ei chia individual level tanpha a RTI akizah phet ah MNP govt hing lingpan hilou? Maban a pan bang chilah din hoi nasa ei?
THANGSO: Direct a center in pan alah thei lezong chu ahoi hijieng, eihon pan ilah uva, state government in oppose abawl ahi leh vang thu khat ahin, khuti lou a state govt in free tah a i naw thei theina uh ahinphatsah peh zong chu thilpha ahi.

ZOLENGTHE: Tu tan a relief fund umte ahileh 2007 assesment dungjui a sanction hing pei hi in, 2007 a innsuon khat a mi 2 a dia assesment um pen tukum a mi 2 chauch hilou, a member teng in poimaw ta ahiman in, maban a nasatah a pan ilah tou uh poimaw leh kilawm. Centre apat bang bang kaidohthei a um ei chipen nasatah a pan nang lah thei leh hoii mama ding ahi.

ZOGAMONLINE: Bang tan hiam paita a CCPur a NIT om di dei a ki ngen, himahleh Imphal a adeilouh pente kiang a koih a om, hiai khah neglect discrimination of the hill area of manipur by the state government example hoihtak khat himai lou ding hiam maw. So what step will you take as our MP so that the centre funds means for the hill areas are not diverted to the vallies.
THANGSO: NIT ahileh a allied compensation peh ngai ahin, they have already paid that compensation. Now it is too late to discuss about that.

ZOLENGTHE: Nguuttah in, hun peisa te khat hing dong vang. Singngat A/C MLA nahilai a na nasep hoi penpen chia chiemte kham nasah bang a um ei?
THANGSO: Churachandpur District GHQ Water Supply scheme kana bawl doh in, chu akibawl implimentation ahoi leh hoilou vang ken check nonlou, a fund cheng zong ken kana ladoh ahi. District HQ water supply Sangaikot ah block khat kihong a, Singngat ah 33KV station kibawl a, Guite road siemna ding in nearly 100cr kiladoh ahi chuh.

ZOLENGTHE: Rahul Gandhi, Sachin Pilot, Priya Dutt, Agatha Sangma lawi bang a eimite zong naupang tah a politics ki play din hoi nasa ei? Bang ngaidan na nei ei.
THANGSO: A mau lawi ahileh a pu apa uh khang apat political line a lut dia ana ki train uh ahita uhi. Ei lamte ihileh MLA ten a tate uh a nua jui dia siem lou uh, bang zieh in e i chileh Gun culture a i tate koima politics ki play dinga ki dei lou.

ZOLENGTHE: ZogamOnline leh Zolengthe simtu teng kungah bang vaiha nuom nanei eile?
THANGSO: A kiseikhel zong um mai thei ahizeh in simtu teng in ana ngaithem uhen lang, aki sei kha a um a ahileh phatah in che pi ute.

BRIEF BIO-DATA

Name: Pu Thangso Baite
Born on 1953
Father’s Name: Pu Ngamkhotong
Mother’s Name: Pi Otvah
Wife: Pi Hatkhonieng
Children: 5 (From the eldest)
1. Tongkhohao (Post Graduate, MU)
2. Mary Vahneichong (MSc MU)
3. Niengneithiem (B.Sc)
4. Flora Veilalkim
5. Thangminlien

Permanent Address:
Dongjang, Churachandpur Dist., Manipur

Education:

Graduation under Gwahati University, Imphal centre
Master Dregree under JNU, Imphal centre

Political Career:

1. Into politics in 2000 under political party RJD.
2. MSCP (2002) elected MLA under Singngat A/C.
3. Congress MP 2009


No comments:

Post a Comment