Wednesday, November 05, 2008

ZO THUPILTE (The Zo Proverbs)

By Philip Thanglienmâng

ÂHBU LOU KÂNG IN GAMMÂNG LÂI A PÊ
Thu tamna mun ah akijang hi.Ahbu lou ahileh loupa kuongbai mama ahia, meisi khat atuhkhâh leh kuongpai ahi. Thu limlou khat leh thu neunou khat a kigênggên leh lênglêng in thu liensepi khat suoh china hi.

ÂHPI IN NE TALUO VÂNG A CHI LEH KILAWKHU
Dugawl sêngsêng shi theina ahi, du-âm tânna, mi huoiham vângsie. I lawptawp, i huoiham sêng leh i mu dîng, i nêh dîng teng toh kipêl leh kitân.

ÂHTA MANG KUON KITUTU
Ahtate aman kuon chiengun akitutu uhhi.Tuachi mabangin mihingte zong aman kuon chieng uleh kituomawna,kiphunsanna,kihâuna in adim hi.

ÂHTUI SUNGA A KÂNG DÎNG LEH A VOM DÎNG KITHEILOU
Thu magên gênna in akijang hi.Thu adihna tahtah theichien loua mawhgên atung nâilou akilawm lou phiel a thu mawh gên.

ÂIPI SAWIVA(SÎHVA) LEH A NOUTE SAWIVA(SÎHVA)
Nu leh pate a thudih sihleh tate zong thudih lou, nu leh pa in zuou a gênhât uhleh atate’n zong zuou gênhât.

BÊL A KÊ LEH VA-ÂHTE KIPÂH
Mihing khat vângsietna ah khun agâl, amêlmate kipâh.

BUIPI LEI NGIET ZONG A KHAWLTHEI
Mi toh kilungthahsuona kihâuna, kilungnopmawna, kisietna chite kilemna ahing kibawl leh khongâi vingveng a zangâitah a kingaituo dîng.

BÊL A ZU BANG KIPUO CHIET LEI PIENGPAN LÛNLÂI TANGZAW VÂI
Kideisah chiet lei lienzaw vai.

CHIENGKOT LEH MANKHONG KITUOH
Salampi,muolhawm, singhawm sa suonuomna lampi khu chiengkot ahia, mankhong khu thâng ahi. Gintâtloupi a, poimaw hunlâitaha mi dei khat toh kituohkha a kinung. Apoimawna mun a kizangtuo genna ahi.

CHILLUM VALSUH IN(NA CILLUM TOH VALSUH IN)
Thu leh la i deilou banga a'ng pien a, a'ng op tâh leh zong, theisiem hâmhâm sawm têi in cina ahi. Na thangpai na lungthahnate ip siem inlen, kitheimaw bawl in .

CHITHAH NUPA TUNGNUNG KITU VÂNLI LÂI AH MANG
Hieng leh san, innsung khat,chi khat zât khat let dîng kitutuna u’a, lel law uh, koima zouzoulou a mangthang uh china ahi.

DU-ÂM TÂNNA = Huoiham ngawlna ahi.

DUMDAL NGA LULOH BANG=pil khollou, mimaw, ngaituona bei mi. Mite silbawl hoi khat susie a pangmi, thu khat poupou supoinoh mi toh kigenna ahi.

ÊH TAM SÊNG VOHPI IN KHAWNGZOU LOU
Thu leh la a tam sêng leh bangma a zie a pawl lâh dîng omlou.

GÛL LÛT SHI MI LÛT SHI LOU
Gul innsunga alut leh kithat teitei hi,hinanleh mihing khat in ngaidam ava nget leh akithat sâm siha akingaidam thei veve hi.

GÛNGÂL MEIKHU NUOM TUOM(MEIKHUT NOP TUOM)
Khuolzin chienga chimaw tuohkhate’n ami-asa khat akituopi a tua mipa/minu ana houpi ahilouleh ana panpi noptuom mama.

HIMA(MEIMA) LOU AH THOU TULOU = Aziehbei in thu leh la pienglou hi.

DAWNKÂI PHUT MASAPÊN = A pantu, khosât masapên, amasapen, atâpen.

HAKÂI PÂHTÂT LUNGVEI
Hoi kisah khat zong ana hoilou thei, ahoi dînga gintât mama mi khat khu ana sethei.

HUN LEH TUI LUONG IN KOIMA A NGÂH SIH
Hunkhawl theilou, hun a peipei a,tui zong a luongluong hi.

I THEINA TEM BANG TAWI CHIET LEI
Kiphatsah leh kiletsah chiet lei.

INNGUO HÂLOU GAMGUO HÂ
Kep dîng lawm u leh nâu kêm lou a huot bawl leh muda a, tualeh a gamlazaw leh a keplou dîngte a kep khu innguo hâlou gamguo hâ kici ahi.

INN THU LEH GAM THU KITUOHLOU
Innsunga annkuong îmkhawm laitah a vaihawm khawm a thu gelkhawmte toh kholai leh khuolgam a thulakhawmte peikhawm in kizang khawm theilou.

KAMSIEM IN SIELLEI SANG
Lieuna pânna dîng mun ah kiniemkhiet leh kamsiem taha i vatâu leh sielpi lieu dîng lâî zong ahing kingaidam thei hi.Thupha tawi mêtna ahi.

KAM SUNG A LEI LEH HA ZONG KIPET(kikei)
Kam sunga lei leh ha zong a kipê thei mabangun innkuon sung mite zong a kihâuthei u’a a kinuathei zêl uhhi.

KHATVEI LAMHLANG TUON KHILLOU KOIMA A OM SIH
Mawneilou leh khiellou koima a om sih china ahi. A bukim, a chingkim koima omsih china ahi.

KHUP IN KHÂ A KHÊL NGAI SIH=tung-ate thu niellou dîng. Tate’n uzawte demlou dîng, nu leh pate demlou dîng. Ni mu masa hla mu masate kidemzoulou.

LOUTUL IN ZONG SANGGAM SUI=na zousie ah sanggam lâîzom sui masah leh bulbawl ngai china ahi. Loutul nua a kitawpsan dîng kumin patlei dîngin kibawlkia hi. Inntêhte innhlangte, tanute in adeina munmun uh patlei dîngin kihawm masa hi. Ama un a kihawm zou chiengun midang adei a opleh a pebep uhhi.

MÂI GUI AH ÛM GA NGAI LOU=phung khat apatin phung dang kihlengthei lou china hi. MEISEL KHAT IN LUI NI TÂNTHEILOU=mihing khat in touni(pu ni) a neithei sih, sepna khatpoupou a i tantawh a lungkim dîng.

MI LUONG LEH DOL LUONG MANG LOU=mouman piehlou a mâîthei maimai hilou china ahi. Mouman piehzoulou hilezong piehzou mâ tan a bat hi gige hi. Batmang omtheilou hiel hi. Mi thasa khat luongman om têitêi ahia, dolluong a muot theilou leh a muotha bangin mouman leh luongman mangtheilou china ahi

MI SINA DÎNG I BAWL LEH EIMA KISI=mi sietna dîng i bawl leh eima tunga tu.

MITTAW SIEL KHÂU TÛH=theinabei mipil sênglou khat in midang khat a deina lam ahilouleh a deilouna lama a puipui a, ahin a zui pa’n shina lam e chizong theiloupia amawh zui khu gênna ahi.

NAKE KAWI IN NAKE MÂM A SUONG=Nake kichi singkung kawi ahia, a bamêng khat teng a mâm, a tang zitzet hi. Tuama bangin nu leh pa lâîsiemloute’n zong tate lâîsiem a nei hi. Nu leh pa sapienhoilou in ta hoitahtah ahing nei uh gênna ahi. Mi bangmalou a kisimte zong milien hing suohthei veve hi.

NATANG ZONG A KHÎLKHÎL IN OM=a hâî a hâî, a bih a bih ahisihleh a bawngbawng a mi nam khat su ng hilouleh innsung a kikhendân gênna ahi. Be leh phung zong a hâîhâî in a om u’a tu leh tate zong a bawngbawng in a om uhhi.

NA TAWM MA IN NA TUHNA DÎNG EN IN=na khat poupou na bawl ma in ngaituosiem masa inlen theiloupi in mawh bawl si’n.

NÂUZAW MALÂN=Zawlou sêngsêng dîng man a, a hâtdân a kilang masa.

NGÂHNU HÊL IN PHOHBUL TAWI NGAI LOU=Nungah hêl dîngte’n a ngâhnunu a nga nuom leh kamsiem, kingainiemna, kampha, kamtui kamteng zanga ngâhnu a hêl ngâi ahi.

NUMEI GÂI TEITANG NÂMTANG KUO,PASAL LOU VÂT IN TUOLGÂL DOU=Numei gâî pên shithei mangthei zing ahi. Tuachi mabangin singtâng louvât pasalpa zong shithei mangthei leh zâuhuoina adim ahi hi. Tua thamlou in numei naupaite vang thaltangpâî toh kigênte ahi.

NUMEI GILOU IN PHUNG KHEN=Mou gilou in apasal unaute ahisihleh a pasal be leh phungte a innsung u’ah bangtan ama hei khat a kidangkoisah hi. Numei gilou in unau kituohte zong a kikhensahthei hi.

NUPI GILKIEL IN BUBÊL A KÊH, PASAL GILKIEL IN LOUMA A KÊH=Annhuon a numei pang ahia, innkuon khamkhop dîng ann tam huon i n ann bêl kêh hi. Pasal in ann khamkhop dîng louma lam ama mawpuohna ahi. Ann bu a khamkhop a opleh louma kêhlet pen mam mawpuohna ahi.

PHELUM(THELUM) PAWTNA DÎNG LEIKHA’N PET(KEI)= Mi khat letna dîng leh lalna dingin pawlkhat in pan ahing halâh ngai ahi. Khantouna dîngin mipil khat in a lampi a siel masah ngai hi.

PUTE LEH GITTA IN CHIEM MASAPÊN=Tângvul/buvul a tuipum masang apatin in gitta in neipai hi. Tâng a min chiengin kila a,alâh masah pên uh pu zu dîngin kibawl hi. Tângzu/buzu a bawlzou chiengun pu zu sup/khol puoh bawl gige ngai hi. Inntêhte’n in tâng a nêh masangun gitta in chiem in pu in zu chiem masapên china ahi. Pute zadân leh gîndân kigênna ahi.

SAKHI API A SAN LEH A NOU SAN=Nu leh pate optandânte khu tate’n abawl u’a, a nu leh a pate bawlteng khu a tate’n a bawl nuomse hi. Nu leh pate a hoi uhleh tate zong hoi.

SAKHI NGALTA AH BANGMA BEH LOU=sakhi ngalta nêu mama leh pan mama ahia, tuanah a tel nêhkham beh lou hi. Tuachi mabangin mi khat bangma hina leh letna neilou khat ama leh ama kiphat, kipoh leh kiletsah hilezong bangma a thupina omlou.

SAKHI THAT LOU NGALTANG TUM=Ngaltang khu sa mathasa mama ahia, sakhi pên ngaltang sânga mat bailamzaw gînhuoilouzaw. A siemna bukim neilou a, sângpipi tun sawm. Lâîsiem loupi LDC zong mujoulou nu/pa khat IAS,IPS hisawm mawh. Dangka 100 zong neizoulou mawtaw leisawm mawh.

SAME IN HLUM TALUO VÂNG A CHI LEH AM(MAH)= Same kichi singga zât khat ahia, a ga pen humtuoh mama in a kilang hi. Ahivangin a kinêh chiengin hum lemalah in mah phelphul hi. Mihing in hoitaluo vang a chileh sietlaw. Sil khatpou khu a vâlkâî i bawl leh hoilouna tunthei. Na khatpou a tupdân ase zosop a ahing pan chiengin tami thupil kizang hi.

SÎNG IN A THAH KHELOU(KHIEMLOU)=Sîng khu a thah ahia, heima pou ah kitu leh zong a thah veve hi. Tua mabangin migilou, mihângsan khat khu heisungsung ah om leh zong a gilou thou a, a hângsan veve china ahi. Numei gilou khat a kihlentheilou gênna in zong a kizang hi. A ngaingai bang veve cina ahi.

SIA ASAT LÂIPÊT IN SÂT IN=Siakhêngte sia khu a sat lâitahin a nop dândân un a khêng uhhi. Tuamabangin tate bangkim zil hun a hipêt a zilsah dîng ahi. A hunpêt a, hil dîngte hilchien dîng ahi. Thu khat la khat a kithan vengvung lâitaha ngaituo paidîng china ahi.

SIEL ÊH TAM SÂNG IN Â ÊH UIZAW=Mihing tampi mawh op a lunglut tahta lah omlou nasem pei lah omlou sângin mi tawmnou khat lungkituohtah a nasep lawching zaw cina ahi. Thu leh late tampi mawh gengen a tahtah lah omlou, thugen mi tam mama zui mumal omlou.

SIEL SI NUA A SIELDÂI KÂI=Topi in asiel neva chia sieldâi kai sawm a siel topi a’ng tawzou bepa khanglou pan in, siel khumna dînga siel dâithaw bawl china ahi. A kikhêlnua a khanglou pan in a kivênna bawl bep china ahi.

SIELTAL TAGA LAWITAL TAGA KHATVEI KILE=Ganta tagate a neu laiun a kapkap u’a, hinanleh ahinglet chiengun a hâtpen in a pangthei uhhi. Tagate, misimmawte, mizawngte, miliengvaite, ni khat ni chienga hing lienthei, hausathei, nopsathei, ahi u’a koima simmawthei a omsih hi.

SING A PÂH ZOUSIE GA KIMLOU=Mihing khatpou khu a thudih leh thuman dînga gintâtpai lou dîng. Gingta bai si’n china ahi. Mi kamsiem, mi khatpoupou tungah kinêm pai si'n.

SING UMLOU NA’H GUO KIMANG=Sil khat a kilawmtah a om sih leh adang khat kizang china ahi. Lamkai ding dei bangtah a siem apil a chingkam a oplouna mun ah siem in siemsih leh zong mi khatpoupou lamkai dingin a kipangsah china ahi. Innkhuom gil oplouna mun ah guo a kizang china ahi.

SUONG KILIALIA IN PANNA A NEI SIH=Suong a kilialia chienginleh a putung ah bangma a behthei siha a mâm pingpeng hi. Mi thudihlou zuou leh nâl a kipei koima’n thutah a a simloute khu a tawpna ah panna neilou ahi.

SUONGPI SUONGTA’N A THEH LEH A KIP=Suong kiguol chiengin suongpi maimai a pang sih a, suongtate’n zong asuong golte a theh kinkan u’a tuachiin a det uhhi. Tuachi mabangin a neu a lien a pankhawm leh nam khat,ahishleh mihing pawl a det hi. Panna neilou mi di’a bang hilou simmawpen zong midangte’n ahing hanthawn a a panpi chiengleh panna ahing nei a a simtheipen leh muonpen in ahing umthei hi. Khosung a hausa khu hoitaha nautangte’n ahing panpi leh khotêndân leh giehdan ahing kitup china ahi.

TAGA SIEL NEI LAMPI GEI AH KUOL=Tagate ahing hausat chiengun a nei a lamte uh mite mu dingin atalang zel uh ahi. Mi kiphat, mi kipoh, mi kihausasah, kipilsah, kihoisah china ahi.

TANU GINTÂT ZAWLGAI=Tanu gintatpen in innsung muolphouna hing tun china hi. Mi gintatpen zong gintat bang ana hilou,mi khat hoi/pha i sah mama zong a giloupen ana hithei mawh.

TÊNGKOL PANGKHIEL TUITAWANGÂH=Mi kihisah, kingâisang mama, deitel mama,mi bangma a simlou a’ng kieh tahtah bep a, thuohla mama zum leh dai toh kidim in ama leh ama kipâmsedoh tualeh mite toh kipawl ngimta lou china ahi.

THEINA TEM BANG TAWI CHIET LEI=kiphatsah leh kiletsah chiet lei a kithupi ngai vawt sih dîng hi. Ei mama theina ciet suong lei, i nam i n a lel dîng hi.

TINGTONGPA’N AZI DONMAN LOU IN DIELDIEL IN KHUONG LEH ZÂM KÂI=Inn leh lou donlou a noplen, nopva, vah lele zu leh sa nene mai a zi a ta donmanloute genna ahi. Mi duhdahlou.

TUIPI THÛH A SIP DÎLDÊL=Mipilte a kamtam sih u’a,thu amawh gengen sih u’a, a hun uh a tun chiengin agenpan u’a tuachiin mite’n apina uh ahing theithei uhhi. Dihtatna khu a kimuthei pai siha awl-awl in a hing kilang hi.

TUIPI NÊMNÊM LUONG KUO TÂI=Tuipi ahing sua vanglah chiengleh a hat mama a, tuitan mite a tawmang thei hi. Tuachi mabangin, mi nunnêmte, mi lungtuolte ahing lungthah tahtah chiengleh a kikhamzou sih u’a, a huoise mama uhhi.

UIPI VÂHHÂT IN SAGU BAWH TUOH =Sum leh pâi suisuite’n sum tam leh tawm leh a mu teitei uha, septheithei semte in sepna lam ah tam in tawm in lawman a mu uhhi.

VOHKHIEL IN VOHPI KUL NGÂH A SUON=Moutha gilou khat innsung a hing kithuneisah chiengin a innpinu(a pasalnu) asuonkhie a,a deldoh china ahi. Mounu khu vohkhiel toh kigente ahi.

ZU HAWM HAMPHA SA HAWM HAMSIE=Sa a beithei ahia, Zu pen tui a kikhupkhup zel a, mizousie’n atangkim thei let hi. Tua zieha sil khat poupou na bawl a na deina banga ahing up sihleh lunghimaw lou dinga ngaisiem mai dîng ;china hai.

ZUM LEH SÂILI IN KOIMA SI LOU
Zumna zieha sep dîng, gên dîng, bawl dîng, tawpsan lou dîng. Thagum a sep dîng a up leh sep mai dîng zum lou dîng china ahi.




Source: Philip Mangkang's Blog

1 comment:

  1. Weldone Pu Mangkang. Tam bang Zo thupilte pen ei na chieng tan in zong kithei nawnlou hi. Tam pen laibu a bawl a hoitah a kep ching ding in hoi kasa hi. Hing giel jel aw.

    ReplyDelete